Eesti: tervisesüsteemi ülevaade

ABSTRACT

Eesti tervisesüsteemi analüüs käsitleb viimast arengut tervisesüsteemi korralduses,juhtimises ja rahastamises, tervishoiuteenuste osutamises, tervisesüsteemireformides ja tulemuslikkuses. Eesti valitsus astus 2017. aastal ajaloolisesammu ja laiendas tervisesüsteemi tulubaasi, mis on pikka aega olnudprobleem. Lisanduv raha on protsendina SKPst siiski väike ning pikaajalisestabiilsuse saavutamine võib endiselt jääda probleemiks. Kui lisaraha investeeritaksetargalt, võib see tervisesüsteemi täiustamisele positiivselt mõjuda.Ehkki Eestis on paljud tervisenäitajad oluliselt paranenud (nt oodatava elueasuurim pikenemine kõigist ELi riikidest, välditava suremuse oluline vähenemine),on nii mõndagi veel saavutada. Näiteks tuleks ületada suured erinevusedsotsiaal-majanduslike rühmade tervises, parandada elanikkonna kindlustuskatet,koostada põhjalik kava tööjõupuuduse lahendamiseks, pareminitegeleda kasvava hulga inimestega, kes põevad (mitut) mittenakkushaigust,ning paremini ära kasutada e-tervise süsteemi, eriti arstiabi integreerimiseksja kliiniliste otsuste tegemiseks. Kvaliteedi osas on tehtud suuri edusamme,kuid üldpilt on jätkuvalt ebaühtlane. Välditavate hospitaliseerimiste arv onüks Euroopa madalamaid astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusepuhul, keskmine südamepuudulikkuse ja diabeedi puhul, kuid üks suuremaidkõrgvererõhktõve puhul. Lisaks on südameinfarkti ja insuldi 30-päevasesuremuse näitaja Eestis üks Euroopa halvimaid. Need tulemid viitavad sellele,et teenuste kvaliteedi ja ravi koordineerimise parandamiseks on veel paljuteha. Uuel rahvastiku tervise arengukaval, mis on praegu läbivaatamisel, ontulevaste reformide edukuses otsustav roll.